Bleier til vaksne - sammendrag på samisk
Čoahkkáigeassu
Dát máhttobajilgovva guoskkaha lihpariid rávis olbmuide, dálá áiggi, historjjálaš, ekonomalaš ja ekologalaš perspektiivvas. Bajilgova ulbmilin lea čájehit ahte leat olu rávis olbmot geat dárbbašit lihpariid, ja ahte gávdnojit iešguđetlágan lihparat rávis olbmuide. Ulbmilin lea maiddái čájehit mii rehkenastojuvvo buorrin libarin, movt geavahit kártenreaidduid gávnnahit guđet lihparat leat buoremusat, movt sáhttá geavahit lihpariid dainna lágiin ahte eastada háviid ja infekšuvnnaid. Viidáseappot lea ulbmilin čájehit ahte leat ekonomalaš ja ekologalaš hástalusat čadnon lihpariidda.
Máhttu mii ovdanbuktojuvvo lea eanas vuođđuduvvon mediaáššiide, guorahallamiidda ja dearvvašvuođabargiid vásáhusaide, muhto boahtá ovdan populearadieđalaš čállosin, mediaáššiin ja oahppogirjjiin. Teavsttat leat earenoamážit oaivvilduvvon buohccidivššárstudeanttaide ja divššáriidda, muhto sáhttet maiddái leat ávkkálaččat ja miellagiddevaččat olles olbmuide geat atnet lihpariid ja sin oapmahaččaide.
Lihparat orrot dávjá gullame mánáide, muhto norgga dutkamat čájehit ahte 26-38% rávis dievdduin ja nissoniin lea gožžainkontineansa (UI) iešguđetlágan hámis.. Leat sullii beali unnit dievddut go nissonat geain lea UI: Amerihká dutkamat čájehit ahte 20-69 ahkahaččain lea 2.6 % geain leat iešguđetge muttut earánastininkontineansa. Norgga buohcciruovttu ássiid dáfus orru viidodat leame 50 %. Inkontineansalogut leat eahpesihkkarat danne go oallugat heahpanit go lea gožža- ja baikainkontineansa, ja sáhttet geahččalit čiegadit inkontineanssa vel doaktárisge. Oallugat eai oza veahki. Earenoamáš heahpat sáhttá leat jus ribaha gočča go lea orgásma ja penetrere. Sii geat eai nagot doallat gočča ja baikka sáhttet vásihit negatiiva miellaguottuid maiddái go deaivvadit dearvvašvuođabargiiguin. Inkontineanta olbmot sáhttet oažžut heajos iešluohttámuša, deprešuvnna, isoleret iežaset ja dovdat iežaset unnit árvvolažžan.
Sidjiide geat ohcet veahki gávdnojit olu libarbuktagat maid sáhttet válljet. Buorre libar galgá njammat bures ja geassit johtilit, ja das galgá leat vuogas hápmi. Dat galgá maid leat ráhkaduvvon liikeláđis materiálas dainna lágiin ahte njuoskkas bissu lihpara siste ja liikki vuostá lea goikkis. Dat lea dehálaš ahte libardárbbašeaddjit ožžot vejolašvuođa geahččalit iešguđetlágan šlájaid, danne go sii soitet ballat ahte libar oidno biktasiid vuolde ja haksomis, ballat ahte libar ráhkada jiena go lihkadit ja ballat čađagolgamis ja nu ain. Norggas ožžot rávis olbmot geat dárbbašit lihpariid goluid buhtaduvvot.
Lea dehálaš molsut lihpariid mat leat njuoskasat ja duolvasat, danne go sáhttá leat unohas go dat leat badjelis ja dat sáhttet dagahit háviid ja infekšuvnnaid. Muhto dutkamat ja mediaáššit čájehit ahte muhtun pasieanttat fertejit vuordit máŋggaid diimmuid ovdal ožžot veahki molsut lihpara. Ekologalaš perspektiivvas orru leat hástalus ahte lihparat orrot buohkanassii dahkame 1-2 % doabbariin máilmmis maid ii leat vejolaš loaktit biologalaččat.