Velferdsteknologi for personer med demens - sammendrag på samisk

Čoahkkáigeassu

Dát čoahkkáigeassu addá gova iešguđetge čálgoteknologalaš čovdosiin olbmuide geain lea demeansa. Dat vástida čuovvovaš gažaldagaid:

• Mat fágalaš, lágalaš ja politihkalaš láidehusat leat čálgoteknologiija geavaheami hárrái pasieanttaide suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas geain lea demeansa?
• Maid muitala dutkan čálgoteknologiija geavaheami birra olbmuid guovdu geain lea demeansadávda?
• Makkár vásáhusat leat gávnnahuvvon dakkár teknologiija geahččalemiin suohkaniid dearvvašvuođafuolahusas Norggas, ja makkár hástalusat leat fuomášuvvon?

Demeansa lea bajit namahus máŋgga syndromas mat bohtet vuoiŋŋašvahágis dahje dávddas mii beaivválaš eallimis čuohcá kognitiiva návccaide. Árvvusge lea Norggas badjel 100 000 olbmos demeansa, oktan singuin geain lea boarisvuođas čuovvu, geahppaset kognitiiva návccahuvvan (mild cognitive impairment, MCI). Oallugat sis eai birge suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa haga. Dusten dihte stuora servodathástalusaid maid dađistaga boarráset álbmot buktá, geain oallugat ellet demeansadávddain, oidnet sihke stáhta ja suohkanat movt viiddis teknologiijageavaheapmi sáhtášii helpet dáid fuolahusbálvalusaid. Maŋemus logi jagi leat suohkanat váldán atnui olu čovdosiid veahkehit olbmuid, geain lea demeansa, vai sii birgejit beaivválaš eallimis. Dál lea maiddái jođus viiddis dutkan ođđa digitála čovdosiid dáfus.

58 dieđalaš artihkkala dieđuid čoahkkáigeasu konklušuvdna lea ahte čálgoteknologiija sáhttá dihto eavttuid vuođul leat deaŧalaš lassiveahkkin olbmuide geain lea demeansa ja kognitiiva váili. Seammás leat čálgoteknihkalaš čovdosat moalkás intervenšuvnnat. Sisriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dutkamat ja vásáhusat Norgga suohkanlaš dearvvašvuođabálvalusain čájehit ahte máŋggat eavttut fertejit devdojuvvot ovdal go lihkostuvvá čálgoteknologiijain veahkehit dán ulbmiljoavkku. Dát eavttut leat muhtin muddui dan duohken makkár iešvuođat dain iešguđetge teknologiijan leat, ovdamearkka dihte makkár geavahanvejolašvuođaid teknologiija láhčá geavaheaddjái, ja movt teknologiija doaibmá ovttas eará teknologiijaiguin. Dasa lassin lea dat dan duohken makkár organisašuvnnalaš dilálašvuođat doppe leat gos teknologiija galgá adnot. Olbmuid ja čálgoteknologiija buresdoaibmi ovttasdoaibma lea teknologiija geavaheami konteavstta fágalaš árvvoštallama duohken, ja maiddái geavaheaddji kognitiiva, rumašlaš ja sosiála návccaid duohken. Erenoamáš deaŧalaš lea ahte formála ja eahpeformála fuolaheaddjit ovttasbarget das ahte atnit geavaheaddji, ja su mielváikkuhanvuoigatvuođa guovddážis. Otná dearvvašvuođa- ja fuolahusbargit, geavaheaddjit ja sin lagas olbmot dihtet ja gávdnet dál eambbo dieđuid ja resurssaid čálgoteknologiija birra olbmuide geain lea demeansa, go dušše muhtin jagiid dás ovdal. Dát diehtočoahkkáigeassu identifisere eastagiid, ovddideaddji beliid ja veahkkedoaimmaid mat odne leat olámuttus go geavatlaččat bargá čálgoteknologiijan dán ulbmiljoavkku várás.